Saudi Araabia keeras endale käki kokku?

Saudi Aramco püüab kulusid vähendada sealt, kust vähegi võimalik. Asjaga lähemalt kursis olevad inimesed on öelnud, et ettevõte püüab vähendada kulusid alates nafta puurimisest kuni telefoniarveteni välja. Allikate väitel kavatseb ettevõte vähendada kulutusi tootmisele ning uute naftamaardlate otsimisele kuni neljandiku võrra.

„Nagu kõik teisedki, kasutame meiegi praegust madalseisu, et korrigeerida ettevõtte fiskaalseisu,“ ütles Aramco tegevdirektor Khalid Al Falih Maailma Majandusfoorumil jaanuaris. „Me kärbime sealt, kust saab, ent me oleme väga keskendunud oma pikaajalise strateegia eesmärkidele,“ selgitas ta.

Asjaolu, et Aramco on kasutusele võtnud kasinusmeetmed, näitab, millega OPEC riskis, kui otsustas tootmismahte mitte vähendada. Mitmed energiakompaniid on kuulutanud, et kärbivad oluliselt kulutusi. Nüüd hakkab pall rikošetina tagasi jõudma ka rahvuslike naftakompaniide pihta.

Langemas pole üksnes naftakompaniide kasuminumbrid, vaid tulevikku silmas pidades läheb ettevõtetel raskeks ka nii-öelda reele tagasi saada, kui hinnad peaksid tõusma hakkama.

Siiski ütlevad nafta juhid, et tõenäoliselt kärped märkimisväärset mõju tootmismahtudele siiski ei osuta, sest OPECi Pärsia lahe liikmete kulutused nafta kaevandamisele on väiksemad kui erinevate rahvusvaheliste ettevõtete omad. Allikate hinnangul ei saa kärped olema nii suured kui 1980. aastate naftakriisi ajal, mil Aramco oli sunnitud palju inimesi lahti laskma ning tootmismahte oluliselt vähendama.

Kuna riigi omandisse kuuluvatel naftaettevõtetel ei lasu kohustust avalikkust nende majandustegevusest informeerida ning tegu on monopolidega, kellel on suured naftareservid, on raske täpselt öelda, mille arvelt kulutusi kärbitakse ja kas need kärped üldse mingit mõju avaldavad. Sellest hoolimata on praegune olukord tekitanud Pärsia lahe äärsetes riikides olukorra, kus riiklikud naftakompaniid on muutumas kuluteadlikumaks.

Üks Saudi Araabia ametnik selgitas, et saudide valitsus soovitas juba detsembris Aramcol hakata mõtlema kulude kärpimisele. Kuna Aramco investeeringud baseeruvad nafta nõudlusel ja pakkumusel, proovib kompanii mõningate projektide täitmisel hakkama saada väiksemate summadega ning mõned projektid püütakse üldse edasi lükata seniks, kuni olukord naftaturul selgineb.

Aramco on liitunud nende suurte naftaettevõtetega, kes soovivad nüüd oma töövõtjatelt hinnaalandusi. Ettevõte kaupleb allika sõnul madalamat hinda nii telekommunikatsiooniteenuste pakkujatelt kui energiatarnijatelt.

Aramco on aasta võrra edasi lükanud plaani ehitada kaks miljardit maksev puhta kütuse tehas, samuti pannakse seisma plaan süvavee nafta- ja gaasiuuringuteks ning puurimistegevus Punases meres, kuna nende tasuvus on praegu küsimuse all.

Geoloogid on öelnud, et Saudi Araabia Punase mere territoorium moodustab enam kui kolmandiku kuningriigi nafta- ja gaasimaardlatest. Teisalt on süvavee maardlate võrreldes maismaa omadega oluliselt kallim. Norra energiakonsultatsioonifirma Rystad Energy andmeil peab naftabarreli hind olema vähemalt 53 dollarit, et süvamerepuurimine end ära tasuks.

Siiski pole Aramco ainuke riiklik naftakompanii, kes kulusid kärpima peab.

Araabia Ühendemiraatide naftaminister Suhail bin Mohammed al-Mazroui ütles möödunud kuul, et sarnaselt teiste naftatootjatega soovib ka AÜE vähendada kulutusi. „Me peame energiateenuseid pakkuvatele kompaniidele ning töövõtjatele selgeks tegema, missugune on praegune naftaturg,“ lausus ta.

Qatar Petroleum ütles samuti, et praegu on seisma pandud koos Shelliga plaanitud naftakemikaalide projekt.

Kuigi Aramco saab turul toimuvat omal nahal tunda, et ole praegu mingit märki, et OPEC plaaniks nafta tootmismahte enne juunis toimuvat OPECi kohtumist vähendada. Kartelli praeguse käitumise peaeesmärk on säilitada oma kliendibaas, millega kaasneb ka märkimisväärne hinnalangus.

Sel nädalal andis New Yorgi uuringufirma PIRA Energy Group teada, et Saudi Araabia pumpab maa seest rohkem naftat kui tavaliselt, umbes 10 miljonit barrelit päevas, mida peetakse Aramco tootmisvõimsuseks.